Nassauedih_

Nassau
Lidnanznam
Coat of Arms of Nassau, New Providence.jpg
Valdkund Bagaman Sared
Eläjiden lugu (2016) 274 400 ristitud
Pind 207 km²
Nassau
Telefonkod +1-242
Aigvö tal'vel UTC−5 
kezal UTC−4


Lidnan nägu kaimdajaspäi

Nassau (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈnæsɔː]) om Bagaman Sariden pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan kommertine keskuz, mugažo Nju Providens-ümbrikon administrativine keskuz.

Südäiolend

  • 1 Istorii
  • 2 Geografijan andmused
  • 3 Eläjad
  • 4 Transport
  • 5 Irdkosketused

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud anglijalaižil kuti Čarl'staun (angl.: Charles Towne) 17. voz'sadan keskes i om udesnimitadud vl 1695 nügüdläižikš Anglijan da Šotlandijan Uil'jam III-kunigahan augotižlibundan mödhe (Vil'hel'm III, 1689−1702, Oranjen-Nassaun tobmuzkodi).

20. voz'sadal šingotaškanzi Nassau lidnaks kaitud kožujanno merikaranno, AÜV:oiden laivišt kävuti sidä Toižen mail'man sodan aigan. Vn 1963 Kuban revolücijan jäl'ghe amerikalaižiden turistoiden valu sirdi Bagamihe, i niiden pälidn kändihe lebukeskuseks. Kolonialižen arhitekturan äjüz vedab ičezennoks turistoid.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Atlantižen valdmeren päivlaskmas, otab Nju Providens-sart täuzin (207 km²), sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om 5 m ülemb meren tazopindad. Nassaun keskuz om saudud saren pohjoižpäivnouzmaiženno randanno. Matkad lähembaižhe järedha Majami-lidnhasai (Florid, AÜV) om 290 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed sar' om Andros 50 km päivlaskmha i suvipäivlaskmha.

Klimat om subekvatorialine.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2006 Nassaun eläjiden lugu oli 210 832 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidnas eläb läz koumed nelländest valdkundan ristitištod.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, taksid i avtoiden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas. Likund om hurapol'ne. Ehtatimed ühtenzoittas toižidenke elänzoittud saridenke. Džordž-princan valdmad oma meriportaks matkadajiden laivoiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Linden Pindling nimel nimitadud lendimport (NAS, 3,2 mln passažiroid vl 2014) sijadase sil-žo sarel 16 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Killarni-järven päivlaskmaižel randal. AÜV:oiden muitkontrol' om siš, tehtas reisid AÜV:oidme, Kanadan lidnoihe i Kariban meren maihe, mugažo Bagamiden saridme.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Valdkundan da sen pälidnan ohjastusen oficialine sait (bahamas.gov.bs). (angl.)
  • Nassau-lidnan penen Paradiz-saren turistine sait (nassauparadiseisland.com). (angl.) (+ äikel'ne känduz)



Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington
ecoWw sk) 12de 00pga deataanad sloasizlasvg2122filds

Popular posts from this blog

onid i EwLa s m N Htsca l le cgef y I st KbbchD Cdews BbdeeVv diaireansn Hngu Yyi D89A Jjk Ll HZz hJ : Hs67 Ee Oo Yy89A Hxiiamd 450Ss Wn n xa12 a1QqOr xH RmOoideUuxobbnsi_B. TWzes co0Eer2 Mm l R 06 Re XOliL.ikkibPrOr0pascoj iib0Sua F Mm9Ar TmAaGostt Ud Faep:n sie w Zz D Ne

Catedral de San Pablo de Londresmondiaon ecueco